Pokker – uus “spordiala”, milles igaüks oma õnne proovib

Me kõik teame ja armastame oma rahva traditsioonilisi spordialasid, mida me aktiivselt jälgime ja panustame Betsafe boonuskood kasutamisele. Siiski on vähem traditsiooniline spordiala, mis on populaarsem kui enamik tänapäeval – pokker.

Küsimus, kas pokker on õnnemäng või oskusmäng, on pea sama vana kui vaidlus selle ümber, kumb oli enne: kas muna või kana. Pokker on ilma igasuguse kahtluseta juba kümneid aastaid olnud kõige intrigeerivam kaardimäng, mis on olemas igas füüsilises ja internetipõhises kasiinos, kuid mängu olemuse tõttu seostatakse seda tihti pigem oskusmängude kui hasartmängudega.

Iga professionaalne mängija kinnitab ka, et pokker on eelkõige oskusmäng. Kuid mängu omapärase olemuse tõttu meelitab see mängima kõiki, isegi neid, kes loodavad ainult õnnele.

Õnn vs oskused: kumb on pokkeris tähtsam?

On selge, et õnnel on pokkeris oma osa. Ometigi ei saa ju keegi ette näha kaarte, mis kätte satuvad.

Kui pokker ei sõltuks suurel osal õnnest, ei oleks nii paljud õnneotsijad endiselt selle mängu poolt kütkestatud. Samas aga ei saa eitada, et mängus on oma osa ka oskustel – miks muidu korraldatakse turniire ning miks mõned mängijad on järjepidevalt turniiritabelite tipus?

Tegelik küsimus seisneb selles, kumb nendest on ülekaalukam. Aastate jooksul on tehtud mitmeid uuringuid, et just seda välja selgitada, kuid ka uuringute tulemused on vastuolulisemad. Mõne uuringu kohaselt on leitud, et pärast seda, kui algajatele on õpetatud mõningaid strateegiaid, on nad hakkanud rohkem võitma. Samuti on leitud, et pokkeriässad kipuvad paremini toime tulema halva õnnega, võites rohkem ka halva käega.

Teiste uuringute kohaselt on aga ka leitud, et ekspertmängijad ei pruugigi eriti palju rohkem teenida. Tõsi, professionaalid, kellel on välja kujunenud strateegiad ning kes oskavad ette näha mängu keerdkäike, võivad hästi toime tulla keerulisemate mänguraundidega, kuid sellest hoolimata on mängus suur osa õnnel, mistõttu on võimalik isegi keskmisel mängijal pokkeris võita kenake summa.

Ühe veenva uuringuga jälgiti aga seda, kuidas mängivad pokkerimängijad pikema aja jooksul ning millised on nende tulemused näiteks poole aasta pärast. Avastati, et mängijate võidumäär oli põhimõtteliselt samal tasandil ka kuue kuu möödudes. Kuigi esmapilgul ei pruugi sellised näitajad midagi tõestada, tasub mõelda järgmisele: kui pokker oleks täiesti õnnepõhine mäng, poleks võimalik niivõrd stabiilselt jälgida mängija võidumäära.

Harjutamine teeb meistriks

Mitmed uuringud on aga nõustunud ühes ja samas: mängijad kipuvad muutuma pokkeris palju osavamaks peale umbes 1500 käe mängimist. Pärast niivõrd suure hulga pokkerikäte läbitegemist on mängijad hakkanud tihtipeale võitma lausa kolmandiku võrra rohkem kordi, mistõttu võib teisisõnu öelda, et pika harjutamise peale tekivad oskused, mis parandavad võiduvõimalusi.

See võib ühtlasi olla üks põhjuseid, miks pokker on üks väheseid hasartmänge, mille ümber on tuhanded inimesed ehitanud karjääri. Kuigi pokkeri puhul ei tohi kunagi unustada õnnefaktorit, on selge, et mängus on oma osa oskustel, eriti kui oskuseid lihvida pika aja jooksul.

Nagu öeldakse, siis harjutamine teeb meistriks ning nii kipub lugu olema ka pokkeriga. Mida rohkem pokkerikäsi läbi mängida, seda paremini oskab mängija ette näha võimalikke stsenaariume, kallutades võidukaussi enda kasuks. Tundes mängu läbi ja lõhki ongi seega paljud inimesed muutnud pokkeri oma sissetulekuallikaks.

Pokker nõuab ettevalmistust

Pokker erineb teistest õnnemängudest ka oma keerukama ettevalmistusprotsessi poolest. Nimelt, pokkerituppa ei saa sisse astuda ilma, et enne mängu alustamist poleks üldse tutvutud mängureeglitega. See on lihtsalt võimatu, eriti suures pokkeritoas: algaja mängija, kes pole kursis pokkeri baasreeglitega, ei mõista lihtsalt mängu kulgu ega saa aru terminitest.

Seetõttu ei ole pokker samal tasandil õnnemängudega nagu slotid, bingo või teised lotomängud. Pokkeri mängimiseks peab algaja mängija tutvuma vähemalt pokkerikäte järjestustega, et mõista, mille alusel pokkeris raha võidetakse.

“Bluffimise” mehhaanika tõttu on aga professionaalses pokkeritoas üsna raske algajal edu saavutada. Algajate jaoks on üks võimalikke viise harjutada pokkerimängu esmalt videopokkerimasinatega, mis meenutavad pigem traditsioonilisi kasiinomänge. Kuna puudub professionaalsete mängijate seltskond, on ka sellevõrra vähem pinget.

Pokker on ja jääb üheks kõige intrigeerivamaks kasiinomänguks, mille puhul käib kange debatt selle ümber, kas tegemist on õnne- või oskusmänguga. Üks on selge: oskustel on pokkeris suur roll, just nagu ka õnnel.