10 aastat maailma majanduskriisist: kas Eesti on sellest taastunud?

2007-2008 aastal tabas kogu maailma Suur Majanduskriis, mis oli peamiselt finantstööstuse ebareguleeritud tegevuse tulemus. Majanduskriis tabas kõiki riike üle kogu maailma, sealhulgas ka Eestit. Tänaseks on sellest möödunud juba kümme aastat, ning nüüdseks on Eesti majandus teinud suuri edusamme. Eesti Pank on teatanud, et nüüdseks on Eesti majandus saavutanud parima positsiooni, lisades, et kogu majanduse toodang 2017. aasta kolmandas kvartalis oli 4.2% võrra suurem võrreldes sama perioodiga eelneval aastal.

Eesti Panga kohaselt on Eesti majandus kogunud kogu 2017. aasta vältel  jõudu. Eesti Panga poolt välja antud teadaande kohaselt kasvas majandustoodang kolmandas kvartalis peaaegu igas sektoris ning majanduse kogutoodang oli 4.2% võrra kasvanud võrreldes eelneva aastaga. Eesti kaubanduspartnerid ja muud Euroopa riigid on paranenud enam, kui eelnevalt oodatud, mis on andnud omakorda Eesti majandusele tuge.

Hinnangute kohaselt ületab Eesti majanduse kasv 4%, mis on viimaste aastate parim tulemus. Eesti Pank ennustab sarnast majanduskasvu ka kogu 2018. aasta majandusaasta jooksul, kuid seejärel see kasv ilmselt peatub, sest välismaa kaubandusturud ja tootmisjõud jõuab oma maksimaalse piirini.

Majanduskasv on tekkinud nõudluse tulemusena

Eesti keskpanga kohaselt on suur nõudlus Eestis ja võõrturgudel tõuganud Eesti majanduse üle pikema aja jätkusuutlikkuse piiride. Kuigi pikema-ajalise majanduskasvu ja sellest tuleneva majanduse ennustamine on keeruline, siis võib väita erinevate näitajate põhjal nagu näiteks madal töötus, vabade töökohtade arvu kasv, kasvav tööjõu puudus, tugev palgatõus, ja kasvav inflatsioon, mis kõik näitavad, et majandusring on jõudnud punkti, kus majanduskasv on peamiselt tekkinud nõudluse tulemusena, mitte firmade tootmisjõu kasvu või tööjõu tootmise kasvu tagajärjena. Tootlikkus on kasvanud võrreldes eelnevate aastatega, kuid kasvu kiirus on endiselt madalam võrreldes eelmise aastakümnega enne majanduskriisi.

“Lähitulevikus surve väheneb palkade tõusule, kuid seda ainult praeguseks”, ütles pank. “Surve väheneb 2018. aastal sissetulekute maksustamisega ning väiksemate tõusudega miinimumpalgale, kuigi järgnevatel aastatel hakkab palkade konkurents jälle tõusma. Kuigi tööjõu hind on nüüdseks juba pikka aega järjest tõusnud, on keskmine Eesti palk siiski Euroopa Liiduga võrreldes märgatavalt madalam, ning kuna sissetuleku tasemetes jätkuvad erinevused, siis palgasurve jätkub. Madalapalgalisi töökohti on keeruline täita kuna nad pole tööturul väga konkurentsivõimelised.”

Eesti majanduskasv ei peatu järsult niipea

Eesti valitsuse üleüldine kulutus annab 2018. aasta jooksul riigi majandusele tõuke. Tänu sellele, et valitsuse üleüldine investeering kasvab ning muudatused sissetuleku maksule aitavad kaasa leibkondade üleüldisele kasutatava sissetuleku tõusule. See majanduslik ennustus Eesti Panga poolt aitab kaasa majanduslikule kasvule vähemalt kuni 2020. aastani ning selle aja jooksul jääb valitsuse üleüldine eelarve nominaalseks ja struktuurselt defitsiiti.

Samuti pole kodumaises majanduses ühtegi märki, et üleüldine majanduskasv järsku peatuks. Eesti Panga kohaselt on peamised riskid kõik seotud palgasurvega, mida on olnud märgata juba mõnda aega ning mis ohustab kodumaiste firmade rahvusvahelist konkurentsivõimet, samuti hiljuti välja tulnud ehitusturu sektori ülekuumenemist. Samuti märgib Eesti keskpank, et järgnevate aastate jooksul ilmselt inflatsioon kahaneb. “Tarbijate hinnad tõusid 2017. aasta viimases kvartalis kuni 4%, kuid järgmisel paaril aastal kahaneb see kuni 2%.

Kokkuvõttes on põhjust olla Eesti majanduse suhtes optimistlik, eriti võrreldes praegust seisukorda Majanduskriisiga peaaegu 10 aastat tagasi. Lisaks keskmisele palgatõusule, on ennustuste kohaselt oodata paremat tööturgu ning üleüldist hinnalangust tarbijatele, mis aitab parandada keskmise pere kasutada jäävat tulu.